Postitused

Teistmoodi IT

                                Teist moodi IT    Selle nädala blogis toon välja ühe uudsema tugilahenduse. Silma jäi nutikell nimega Dot Watch , mis aitab inemesi,kes on pimedad. See kell on pimedatele inimestele väga kasulik igapäeva elus kuna sellega saab lugeda sõnumeid, mis on sulle saadetud läbi punktkirja ekraani , mis asub kella esiküljel. Punktkirja ekraanil on 4 lahtrit ja 2 andurit, mis võimaldab ka kasutajal lugeda ja sirvida teatiseid. Peale selle saab veel nimetatud kellaga vastu võtta/kinni panna kõnesi, leida oma telefon juhul, kui see kaduma läheb ja kasutada timerit jne. Kella paremal küljel leidub veel kolm nuppu,(Select,Dot crown ja home) mida kasutatakse erinevate funktsoonide jaoks. Kella saab laadida USB kaabliga, mis on tootega kaasas ja kella aku peab vastu 5 päeva. Kella ühendamiseks on vaja see bluetoothiga ühendada ja siis app laadida. Kokkuvõtteks on see kell väga kasulik pimedatele inimestele kuna see teeb igapäeva elus navigeerimise lihtsamaks ja teiste

Inimese ja arvuti suhtlus, ergonoomika ja kasutatavus

       Inimese ja arvuti suhtlus, ergonoomika ja kasutatavus Selle nädala ülesandeks on välja tuua 1 positiivne kogemus netileheküljest ja selle kasutatavusest  ja 1 negatiivne.(Kasutades Jakob Nielseni kriteeriumeid) Positiivne: Positiivne näide netileheküljest on minu jaoks veebileht okidoki.ee Õpitavus: Lehekülg on väga lihtsasti selgeks õpitav ja enamused funktsioonid saab selgeks kuskil 10-15 minutiga. Tõhusus: Netileht on tõhus kuna selle peamiseks eesmärgiks on asjade müük ja ost ja neist mõlemat saab väga kiirelt ilma ringi otsimata teha.Midagi osta soovides kirjutad soovitud toote otsingu lahtrisse või vaatad kategooriate alt,kas sellist toodet müüakse.Millegi müümisel on esilehel lahter "lisa kuulutus"kuhu sa lisad pealkirja ja siis valid kategooria,mille alla see toode sobib. Meeldejäävus: Lehekülg on hästi meeldejääv ja kergesti kasutatav ka peale seda,kui pole seda pikka aega kasutanud. Vead: Vigade poolest tuleb pähe see,et vahest on mõni kategooria arusaamatu

Võrkude rikkusː vabast tarkvarast vaba kultuurini

               Võrkude rikkusː vabast tarkvarast vaba kultuurini Selle nädala blogis annan oma arvustuse Erick S. Raymondi Hacker-HOWTO'st Enne selle teose läbi lugemist olin ma arvamusel,et häkkerid  on inimesed,kes kasutavad oma IT-teadmisi selleks,et teistele kahju tekitada(rahalist,info lekitamised jne.) Seda teost läbi lugedes sain aga teada,et häkkerid ei olegi sellised inimesed nagu meedia neid ette kujutab(filmid,kirjandus jne.) Minu eelnev arusaam  sõnast häkker vastab hoopis kräkkeri iseloomustusele. Kräkker on inimene,kes kasutab ära süsteemide nõrkuseid ja puudujääke(mis ilmselget on vastuolus seadusega)selleks,et saada omakasu või lihtsalt puht pahatahtlikusest. Häkkerid aga on hoopis inimesed,kes kasutavad oma oskusi selleks,et arendada IT-maailma uute ja teistmoodi lahendustega. Väga hästi on selles teoses välja toodud,mida peab inimene tegema selleks,et häkkeriks saada. Häkkeri põhioskuste alla kuulub: 1. Oskus programmeerida(head häkkerist halvast eristab see,et

IT juhtimine ja riskihaldus

                     IT juhtimine ja riskihaldus Selle nädalases blogis räägin 2st erinevast tuntud IT-juhist ja mis moodi nad oma firmat juhivad. 1. näiteks toon ma Elon Muski . Elon Muski juhtimisroll käib kõige rohkem kokku "arengumootori" rolliga. Ta juhtimisstiil  Teslas  sarnaneb Steve Jobsile . Ta on hästi austatud oma geniaalsuse poolt aga samamoodi nagu Steve jobsiga,on ka temaga raske töötada kuna ta juhib oma firmat ainult oma nägemuse järgi. Ta tahab ainult perfektsust ja on ise väga suur nn "workaholic"". Tema all töötanud inimesed räägivad,et temaga on töötamine väga keeruline ja raske aga samas ka väga tasustav kuna pealaga temaga töötamist olid nad 10 korda targemad. 2.näiteks toon Jeff Bezose Jeff Bezos on Amazoni tegevjuht ja tema juhtimisstiil käib juhi(leader) alla. Samamoodi nagu Elon Muskil on ka Jeff Bezosel tugev visioon asjadest,mis ta oma firmas saavutada tahab aga erinevalt Elon Muskist kaasab Jeff Bezos oma töölisi tema visiooni are

IT proff...?

                                   IT proff...? Selle nädala postituses räägin sellest,et milline omadus eristab minu arust professionaali ja kästitöölist IT maaimas. Minu arust on IT-maailmas üks tähtsamaid omadusi initsatiiv. Sõna "professioonal" on keeruline täielikult seletada aga IT maailmas on see keegi,kes on alati enda vabast tahtest ennast selles valdkonnas arendamas. Professionaal on keegi kellel on initsatiivi, et enda IT valdkonnas olla kõigi kõige hilisemaga uuenduste ja uudistega kursis ja ka neid osata ka kellegile vähem kogenumale lahti seletada. Professionaal on ka samas keegi,kellel on teadmisi ja kogemusi juba nii palju,et kui miskit ei toimi nii nagu ta peab siis on ta võimeline seda parandama või võimaluse korral sellele programmile uue lahenduse leidma. Vanasti olid ka professionaalid nagu käsitöölised kuna siis oli neil kõik ette nähtud,mdia nad tegema pidid aga tänapäeval on selline nõue kadunud ja tõelistel proffidel on oma loomingut palju lihtsam jag

Arvutid ja paragrahvid(2.osa)

                                    Arvutid ja paragrahvid 2                                     Litsentsid ja autoriõigus Sellel nädalal kirjutan blogis  edasikandumisklauseli ehk copylefti kohta. Copyleft on autoriõigusega seaduse poolt määratud piirangu teose levitamise  ja teose ümbertegemise piirangute eemaldamineks. Copyleft jaguneb neljaks: Väga tugev copyleft ( AGPL -   Affero General Public License,selle litsentsiga peab iga avalikustatud koodi puhul avaldama ka lähtekoodi, et seda saaksid kõik üle veebi kasutada.)   Tugev ( GNU General Public License , GNU tarkvara kasutades peab töö koos GNU litsentsiga avaldama.) Nõrk ( GNU LGPL  selle näite puhul ei pea enam lähtekoodi avaldama) Puuduv( Apache kõige ärisõbralikum kuna neil puudub copyleft) Tänu copyleftile on inimestel võimalik vabamalt tarkvaradele ligi pääseda kuna copyleft soodustab vaba tarkvara levikut. Viited: https://snyk.io/learn/agpl-license/ https://www.gnu.org/licenses/lgpl-3.0.html

Arvutid ja paragahvid(1.osa)

                                                Autoriõigused Tere! Lugedes 2. peatükki Rick Falkvinge  ja Chrsitian Engstörmi loodud raamatust ( The Case for Copyright Reform ), kirjutan oma arvamuse nendest ideedest,mis seal pakuti ja räägin sellest,milline valdkond sealt raamatust kõige enam muutus. Moraalsed õigused on esimene alapeatükk seal ja sellega olen ise ka kõige rohkem nõus kuna see räägib sellest, kuidas autorit tuleb tunnistada autorina ja et keegi ei saa öelda näiteks,et nad on Beethoven  või tema muusika autor .  Tasuta mittekaubanduslik jagamine nagu kirjeldatud selles raamatus, on ilmselt kõige suurem punkt,mis muutunud on sellest ajast,kui see raamat välja tuli kuna,kui sellel ajal sai veel rahulikult torrentis faile jagada ja laadida,siis tänaüäeval on see illegaalseks muutunud ja torrentis asjade allalaadimisega võivad trahvid kaasneda. 20 aastat kaubandusliku monopoli ennustus selles raamatus läks enam vähem täppi. Registreerimine 5 aasta pärast  räägib selle