Eesti infoühiskonna arengukava

        Eesti infoõüshiskonna visioon(2012-2013)

                                 Mis läks täppi ja mis mitte?

                     

Lugedes Eesti infoühiskonna arengukava,mis pärineb 2012-2013 aastast,siis avaldan enda arvamust ühest visioonipunktist,mis realiseerus kõige enam ja ühest,mis realiseerus kõige vähem.


Minu jaoks tundub,et realiseerus kõige rohkem 2. peatüki 3.punkt,kus räägitakse Info-ja kommunikatsioonitehnoloogia(IKT)tõõhõivest.
Selles punktis ennustati,et 2020-ks on meil IKT valdkonnas umbes 50000 väljaõpetatud spetsialisti,mis pidas ka kõige rohkem paika kuna statistika järgi on meil hetkel 41000 inimest tööl IKT valdkondades.
Vaadates balti riike,siis Eesti on juhtival positsioonil oma IKT spetsialistidega.
Samuti on meil Eestis käimas pidev IKT-oskuste täiendamine kuna see aitab inimestel tööd hoida ja võimaluse korral ka uusi töökohti leida.
Lisaks on meil hakatud koolides rohkem IT´d implenteerima ja juba mõndades põhikoolides õpetatakse programmeerimise algteadmisi.



Minu jaoks kõige vähem realiseerimsit nägi 2.peatüki 2.punkt. kus räägitakse Eesti keele pidevast arenemisest digitaalses maailmas.
Kuigi Eesti keel on arenenud riigisiseselt palju ja on väga hästi end üleval hoidnud, ei leidu sel väljas pool Eesti digitaalset maailma just palju kasutust.
Eesti keelne IT-keel on tihti peale väga palju segadust tekitav ja isegi Eesti siseselt kaldudakse pigem Inglise keele poole kuna seadmete seadistamisel ja parandamisel on enamus juhised Inglise keeles.
Sama käib ka kõigi teiste e-teenuste kohta,kuna kuigi jah Eesti keelel on oma koht Eesti sisesestel veebilehtedel,siis välismaa lehtedega tekitab ebamäärane tõlge pigem raskust ja kaldutakse jällegi mõne muu riigi keele poole.














Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Teistmoodi IT

                                Teist moodi IT    Selle nädala blogis toon välja ühe uudsema tugilahenduse. Silma jäi nutikell nimega Dot Watch , mis aitab inemesi,kes on pimedad. See kell on pimedatele inimestele väga kasulik igapäeva elus kuna sellega saab lugeda sõnumeid, mis on sulle saadetud läbi punktkirja ekraani , mis asub kella esiküljel. Punktkirja ekraanil on 4 lahtrit ja 2 andurit, mis võimaldab ka kasutajal lugeda ja sirvida teatiseid. Peale selle saab veel nimetatud kellaga vastu võtta/kinni panna kõnesi, leida oma telefon juhul, kui see kaduma läheb ja kasutada timerit jne. Kella paremal küljel leidub veel kolm nuppu,(Select,Dot crown ja home) mida kasutatakse erinevate funktsoonide jaoks. Kella saab laadida USB kaabliga, mis on tootega kaasas ja kella aku peab vastu 5 päeva. Kella ühendamiseks on vaja see bluetoothiga ühendada ja siis app laadida. Kokkuvõtteks on see kell väga kasulik pimedatele inimestele kuna see teeb igapäeva elus navigeerimise lihtsamaks ja teiste
Lisateave

Inimese ja arvuti suhtlus, ergonoomika ja kasutatavus

       Inimese ja arvuti suhtlus, ergonoomika ja kasutatavus Selle nädala ülesandeks on välja tuua 1 positiivne kogemus netileheküljest ja selle kasutatavusest  ja 1 negatiivne.(Kasutades Jakob Nielseni kriteeriumeid) Positiivne: Positiivne näide netileheküljest on minu jaoks veebileht okidoki.ee Õpitavus: Lehekülg on väga lihtsasti selgeks õpitav ja enamused funktsioonid saab selgeks kuskil 10-15 minutiga. Tõhusus: Netileht on tõhus kuna selle peamiseks eesmärgiks on asjade müük ja ost ja neist mõlemat saab väga kiirelt ilma ringi otsimata teha.Midagi osta soovides kirjutad soovitud toote otsingu lahtrisse või vaatad kategooriate alt,kas sellist toodet müüakse.Millegi müümisel on esilehel lahter "lisa kuulutus"kuhu sa lisad pealkirja ja siis valid kategooria,mille alla see toode sobib. Meeldejäävus: Lehekülg on hästi meeldejääv ja kergesti kasutatav ka peale seda,kui pole seda pikka aega kasutanud. Vead: Vigade poolest tuleb pähe see,et vahest on mõni kategooria arusaamatu
Lisateave

IT juhtimine ja riskihaldus

                     IT juhtimine ja riskihaldus Selle nädalases blogis räägin 2st erinevast tuntud IT-juhist ja mis moodi nad oma firmat juhivad. 1. näiteks toon ma Elon Muski . Elon Muski juhtimisroll käib kõige rohkem kokku "arengumootori" rolliga. Ta juhtimisstiil  Teslas  sarnaneb Steve Jobsile . Ta on hästi austatud oma geniaalsuse poolt aga samamoodi nagu Steve jobsiga,on ka temaga raske töötada kuna ta juhib oma firmat ainult oma nägemuse järgi. Ta tahab ainult perfektsust ja on ise väga suur nn "workaholic"". Tema all töötanud inimesed räägivad,et temaga on töötamine väga keeruline ja raske aga samas ka väga tasustav kuna pealaga temaga töötamist olid nad 10 korda targemad. 2.näiteks toon Jeff Bezose Jeff Bezos on Amazoni tegevjuht ja tema juhtimisstiil käib juhi(leader) alla. Samamoodi nagu Elon Muskil on ka Jeff Bezosel tugev visioon asjadest,mis ta oma firmas saavutada tahab aga erinevalt Elon Muskist kaasab Jeff Bezos oma töölisi tema visiooni are
Lisateave